Ulvi Vaher kaitseb doktoritööd „Epilepsy after ischemic perinatal stroke in term born children: neuroimaging predictors, clinical course and cognitive outcome“

29. novembril 2024 kell 14.00 kaitseb Ulvi Vaher oma doktoritööd „Epilepsy after ischemic perinatal stroke in term born children: neuroimaging predictors, clinical course and cognitive outcome“ („Epilepsia ajaliselt sündinud perinataalse isheemilise insuldiga lastel: neuroradioloogilised tunnused, kliiniline kulg ja kognitiivsed kaugtulemused”).

Juhendajad: 
Professor Pilvi Ilves, Tartu Ülikool
Teadur Mairi Männamaa, Tartu Ülikool

Oponent: 
Heléne Sundelin, Department of Women's and Children's Health, Karolinska Instituut (Rootsi). 

Kokkuvõte:
Insult tekib umbes ühel juhul tuhande vastsündinu kohta, mis oma esinemissageduselt on teisel kohal võrreldes erinevate eaperioodidega. Perinataalne ehk  sünnilähedases eaperioodis väljenduv insult võib tekkida erinevate aju veresoonte ummistuse tõttu ja selle tagajärjel kujunev ajukahjustus on erinev ja enamasti elukestev. Kõige sagedamini esineb ühe kehapoole halvatust, kõne hilistumist, õpiraskusi ja epilepsiat. Jääknähud on sageli kombineerunud, mis halvendab nii laste kui nende perede elukvaliteeti. Siiski pole siiani selge, millise insuldist põhjustatud kahjustuse korral on lapsed rohkem ohustatud epilepsiast ning kas epilepsiaga laste kognitiivne ehk vaimne ja tunnetuslik areng on samasugune kui neil lastel, kellel insuldi järgselt epilepsiat ei teki. 

Doktoritöö eesmärgiks oli uurida epilepsia tekkimist perinataalse insuldi järgselt, et esmalt tuvastada ajukahjustuse tunnused, mis on seotud epilepsia kujunemise ja kuluga ning teiseks uurida, kas epilepsiaga laste kognitiivne areng erineb ilma epilepsiata laste omast.

Uuringu tulemused näitasid, et erinevat tüüpi insuldi korral on epilepsia tekke risk, aeg ja kulg  erinevad. Kõige kõrgem on epilepsia risk lastel, kellel esines keskmise ajuarteri sulgusest tingitud suur insult, ning neil võib epilepsia tekkida ka noorukieas, kuigi suurel osal insuldi juhtudest tekib epilepsia juba eelkoolieas. Epilepsiaga lastel esineb iseloomuliku mustriga ajuosade kahjustus, millist ilma epilepsiata lastel insuldi järgselt ei ole leitud. Paljudel juhtudel oli epilepsia kulg haiguse alguses raske, kuid lapseea lõpuks olid kolmveerand lastest epilepsia hoogudest vabad ning pooled epilepsiaga lastest ei vajanud enam ka epilepsiavastast ravi. Üldine kognitiivne areng oli epilepsiaga lastel halvem kui ilma epilepsiata lastel. Samas näitas spetsiifiliste alatestide uuring, et mitmete ülesannetega said epilepsiaga lapsed sama hästi hakkama kui ilma epilepsiata lapsed.

Kokkuvõtvalt andsid uuringu tulemused teadmise, et epilepsia tekke riski, aega ja kulgu insuldi järgselt on võimalik ennustada ajukahjustuse iseloomu järgi magnetresonantstomograafilisel uuringul ning uurides laste kognitiivset profiili, saab epilepsiaga laste paremini säilinud kognitiivseid funktsioone kasutada arendusravis.